Ma nägin und…
Tallinna ajaloolise vanalinna südames, Raekoja platsist vaid 100 meetri kaugusel, asub Vene tänav 6. Selle ajaloolise kinnistu sisehoov oli näinud palju uhkemaid aegu: osad ehitised olid varisemas ja teised seisid tühjana; mõned olid viidud puukuuridesse, kuna vähestes ülejäänud korterites oli ainult külm vesi ja puuküttega ahjud. 2000. aasta polnud sinna jõudnud – veel.
Kuigi esimene kirjalik mainimine selle kinnistu kohta oli 1371. aastal, pärineb suur osa sisehoovist ja seda ümbritsevatest hoonetest 13. sajandist. Kui järgnevad sajandid olid tunnistajaks arhitektuurimoe kapriisidele ja/või omanike vajadustele, siis paljud keskaja jäänused on kõikjal olemas. Siin on kaarekujulised koopad ja keldrid, ringtorntrepid, tahutud kivist aknaraamid, massiivsed talalaed ja palju muud. Õueelamute kuulsamate (või kurikuulsate) elanike hulka kuuluvad: Burgermeister Rotgherus de Lapide, linnapea Conradus Kegheler, kullassepp Herman van Corne, Mustpeade vennaskonna liige Hans Luhr, tunnustatud perekond Nottbeck, linnapea August Reinhard Koets ja parun Victor Maydell.
Kõike eelnevat nähes ja teades sündis heauskse Meistrite Õue idee.
See Meistrite Õue (“Meistrite Hoov”) projekt sai alguse 1993. aastal. Minu ideeks oli renoveerida lagunev kinnistu aadressil Vene tn 6 ning luua Hansa Liidu linnade traditsiooni kohaselt kunstnike ja käsitöömeistrite keskus. Selle projekti elluviimiseks asutati samanimeline mittetulundusühing (Mittetulundusühing “Meistrite Hoov”). Mul oli selle idee teostamise taust olemas, kuna olin kogu elu kunsti ja käsitööga kokku puutunud. Mu ema oli üle kolmekümne viie aasta käsitööõpetaja ja olen lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri (1976) ja ehtedisaini erialal (1982).
Valmides pidi lummav Meistriõu hõlmama mitmeid iseseisvaid töötubade keskkondi, kus kohalikud ja külla tulnud kunstnikud ja käsitöömeistrid saaksid turvaliselt ja rahulikult vabas õhus töötada ning kuhu pääsevad tasuta kõik Õuekülalised. Lisaks soovisin ma omada mitut näitusesaali, kohvikut, kunsti- ja käsitööpoode ning ööbimist või pikaajalist majutust. Soovisin, et sihilikult pöörataks tähelepanu liikumispuudega külastajate vajadustele, kelle jaoks kaldteed (kus need on olemas) võimaldaksid hõlpsasti pääseda töötubadesse, galeriidesse ja kohvikusse.
Kuus aastat pidin võitlema linnavalitsuse ja erinevate “poliitiliste” otsustega, kuni 1999. aastal sõlmisin pikaajalise lepingu kõigi kaheksa sisehoovis asuva hoone rentimiseks kuuekümneks aastaks koos kohustusega.
taastada ja taastada oma vahenditega tugevalt lagunev vara. See oli suur risk ja keegi ei uskunud, et saan sellega hakkama, sealhulgas mõnikord isegi mina ise. Algselt liitusid projektiga mõned mu sõbrad, kuid lahkusid sel põhjusel väga kiiresti MTÜ-st.
Alustasime aastal 2000. Tuntud arhitektid, kes olid vanalinnas juba mitu maja renoveerinud, tegid minu eskiisidest professionaalse projekti. Muidugi tuli kinni pidada erireeglitest, sest vanalinn on UNESCO kaitse all ja me pidime säilitama kõik ajaloolised hooned. Samuti pidin leidma projektile rahastuse. Investeerisin kõik oma säästud, ema kolis minu koju ja müüsime tema eramaja maha. Pankadest laenu võtta ei saanud, kuna kogu kinnistu kuulub linnale ja seetõttu ei saanud seda laenulepingusse tagatiseks lisada. Mitmed ettevõtted ja paljud sõbrad andsid mulle aga nii toetust kui ka madala intressiga eralaene. Suutsin koguda piisavalt raha, et renoveerimistöödega alustada ja samm-sammult liikusime edasi. Lai demokraatia selle projekti jaoks ei töötaks. Kui paljud inimesed üritavad midagi koos otsustada, võtab see tavaliselt palju rohkem aega ja väga sageli ei juhtu midagi. Alati on parem, kui on üks inimene, kes vastutab kõige eest, ka tulemuse eest. Otsustasin teha valikud, valida artistid ja inimesed näevad tulevikus meie sõbralikku “perekonda”.
Esimesed käsitööpoed ja kunstigalerii avati 2001. aasta sügisel ning järgmisel kevadel avati meie kuulus kohvik, samuti neli korterit külastajatele, mis ehitati ülakorrusele. Need katuseaknaga korterid kandsid nime Villa Hortensia. Esimest korda hakkasin saama mingit tulu Meistrite Õuest. Renoveerimistööd lõpetasime 2012. aastal. Nüüd on avatud kümme erinevat kunsti- ja käsitööstuudiot-galeriid, näitusesaal, kohvik-šokolaad ja kuus väikest külaliskorterit. Olen üks neist kunstnikest, kellel on ainulaadsete ehete galerii. Külaliskunstnike puudumisel tehakse majutusvõimalused turistidele. Nende majutuskohtade ja näitusesaali rentimisest saadav tulu on mõeldud meie kulude hüvitamiseks. Meistrite hoovist on saanud käsitööliste kvartal, kus Eesti kunstnikud ja käsitöölised sebivad ja säilitavad ajaloolisi käsitöötraditsioone ja tehnikaid, õpetavad praktikanti ja valmistavad ise oma töid. Nii elanikud kui ka külalised võivad tulla vaatlema meistermeistreid, nautima galeriisid ja maitsta erinevaid suurepärast kohvi – kõik see toimub ühes linna atraktiivsemas sisehoovis.
Selle sisehoovi loomisel ja sellesse investeerimisel ei unistanud ma kunagi suurtest rahalistest hüvedest. Minu jaoks oli missioon päästa üks väike koht Eesti kunstnikele ja käsitöölistele, luua turistidele poode ilma Vene matrjoškade ja Kaliningradi merevaiguta, aidata säilitada ja arendada Tallinna Hansalinna kunsti- ja käsitöötraditsioone ning taastada romantiline kunstnike õu. atmosfääri ajaloolises vanalinnas. Üks tulemus on olnud see, et meie toimumiskohas on tehtud mitmeid filme ja palju reklaame ning Villa Hortensiat soovitavad Lonely Planet ja mitmed teised reisid.
juhendid. Selle loomingu eest sain 2009. aastal “Eesti parimaks turismiedendajaks” ja 2014. aastal sain “Tallinna aukodaniku” nime. Minu eesmärk ei olnud kõiki neid mainimisi saada, kuid päris tore on tunda, et olen oma kodulinna jaoks midagi väga olulist teinud.
See on võtnud minu elust peaaegu kolmkümmend aastat, kuid ma pole olnud täiesti üksi. Kõik need aastad on meie professionaalist abikaasa hoolitsenud meie raamatupidamise eest ja nüüd aitab tütar külaliste kortereid hallata. Ma ei usu, et elu jooksul raha tagasi saan, kuid olen lootusrikas, et mu lapsed jätkavad minu tööd. Seega võin teile öelda, et kui teil on unistus ja töötate kõvasti, võib see tõeks saada – ja parim "sissetulek" on näha rõõmsaid ja naeratavaid inimesi meie hoovi tulemas.
Lugupidamisega
Jaan Pärn
juhatuse esimees
Usun, et toitumisteadus on suurepärane abimees nii ennetavas terviseparanduses kui ka abistavas ravis. Minu eesmärk on aidata inimestel parandada oma tervist ja enesetunnet, ilma et nad piinaksid end tarbetute toitumispiirangutega. Olen tervislike eluviiside pooldaja – tegelen aastaringselt spordiga, rattaga, ujun järves. Minu tööga on mind kajastatud Vice'is, Country Livingis, ajakirjas Harrods, Daily Telegraphis, Grazias, Women's Healthis ja teistes meediaväljaannetes.
- GeeGee Collection – loob ainulaadseid luksuslikke naisterõivaid ja aksessuaare, mis on täielikult valmistatud käsitsi - Aprill 7, 2023
- La Rama Verdecida on Francisco Morillo-Velarde'i asutatud ettevõte, mille eesmärk on hoolitseda eakate ja puuetega inimeste eest - Märts 9, 2023
- MEMEENO – aitab vanematel hoolitseda, lohutada ja oma väikelastega suhelda - Veebruar 25, 2023
